Miks spaahotell looduses mõjub kehale ja vaimule paremini? 

Tänapäevane moodne puhkus ei tähenda enam ainult mugavat voodit ja rikkalikku hommikusööki. Üha rohkem inimesi on huvitatud päriselt taastumisest. Puhkusest, mis ei vaja pärast lõppu veel paari-kolme kosutavat päeva. Just seetõttu on looduse keskel asuvad spaahotellid üle maailma muutunud millekski enamaks kui vaid vaikseks luksuseks: need on keskkonnad, kus päriselt end koguda ja taastuda.

Aga miks mõjub looduses asuv spaahotell kehale ja vaimule kosutavamalt kui linnas asuv alternatiiv? 

Loodus lülitab keha stressirežiimist välja 

Inimese närvisüsteem toimib kahe vastandliku seisundi vahel. Ühes neist on keha pidevas valmisolekus. See on nii nimetatult võitle või põgene režiim, mida seostatakse stressi, pinge ja pideva kiirustamisega. Selles olekus on keha keskendunud ellujäämisele. Pulss kiireneb, lihased on pinges ja tähelepanu on tihti suunatud välistele ärritajatele. Kui sellises seisundis pikemalt olla, võib see lõppeda väsimuse, ärevuse ja kurnatusega.

Teine seisund on puhka ja taastu režiim, kus närvisüsteem rahuneb ning keha tegeleb põhiliselt vaid taastumisega. Sellises olekus toimub seedimine, immuunsüsteemi tugevnemine ja mis kõige tähtsam – sügav füüsiline ning vaimne lõõgastus.

Linnakeskkond hoiab meid sageli esimeses. Müra, visuaalne info, liiklus ja pidev tähelepanuvajadus ei lase kehal täielikult vabaks lasta. Looduslik keskkond teeb aga vastupidist. See aitab kehal stressirežiimist väljuda ning teha samme taastumise suunas. Seda sageli isegi enne, kui inimene ise seda teadlikult märkab.

Uuringud näitavad, et ainult 20–30 minutit looduses viibimist võib alandada kortisooli (stressihormoon) taset, aeglustada pulssi ja rahustada närvisüsteemi. Looduses asuv spaahotell mõjub Sinu kehale ja vaimule kosutavalt juba enne, kui esimene saun või massaaž üldse algab.

Ajule tekib ruum puhata 

Psühholoogia kajastab tihti nn tähelepanu taastumise efekti (ingl attention restoration effect või attention restoration theory). Pidev fokusseerimine ja otsuste tegemine on ajule väga koormav. Loodus aga pakub võimalust sellest taastuda, viljeleda viljakat mittemidagitegemist ehk molutada. Tähelepanu uitab seal pehmelt ning see annab lisaks aju puhkamisele ka loovusele hea kasvupinnase. Metsa vaatlemine, vee või pilvede jälgimine või lihtsalt üks vaikne jalutuskäik ei nõua küll suurt pingutust, kuid hoiab meeli erksana. Selle tõttu tunnevad paljud inimesed looduses viibides selgust, rahu ja paremat keskendumisvõimet. Mändide all asuvas spaahotellis ei tundu ümberkaudne vaikus tühjana. Vastupidi – see on taastav. 

Mets, värske õhk ja immuunsüsteem 

Jaapanist pärit mõiste shinrin-yoku ehk metsakümblus tähendab sõna otseses mõttes kõigi meeltega metsakeskkonda teadlikult „sisse astumist“. See ei ole trenn ega matk, vaid aeglane ja teadlik looduses viibimine, kus põhirõhk on ümbritseva keskkonna teadvustamisel ja n-ö endasse võtmisel. Oskus kuulata helisid, tunnetada ja hingata metsalõhnu, märgata valguslaike ja varje ning tunnetada maapinda jalge all.

Kuigi paljud meist tajuvad intuitiivselt, et looduses viibides mõjub hästi, on shinrin-yoku mõju ka teaduslikult uuritud. Metsas viibimine aitab tugevdada immuunsüsteemi, alandada vererõhku ja stressihormoonide taset, parandada une kvaliteeti ning vähendada ärevust ja vaimset kurnatust. Oluline on seejuures teadmine, et need positiivsed mõjud ei eelda pikki matkapäevi. Keha alustab taastumisega juba pärast suhteliselt lühikest looduses viibimise aega.

Üheks põhjuseks peetakse metsataimede eritatavaid looduslikke ühendeid, mida me hingates saame, aga sama oluline on ka keskkond ise. Mets on ruum, kus puudub pidev infomüra ja kiirustamine ning kus närvisüsteem saab liikuda stressirežiimist taastumisolekusse. Metsarahvana peame loodust enda turvaliseks koduks. Oleme ka siin Eestis metsausku – metsast on lootust ja lohutust leidnud meie esivanemad, paljudel meist on ka täna alateadlikult kujunenud vajadus pingelistel aegadel otsida leevendust metsast või veekogude lähedusest. Meie tunnetus ei peta meid, loodus tõepoolest ravib.

Spaahotell looduses ühendab metsakümbluse tervendava mõju teadlikult spaahoolitsuste, sauna ja puhkusega. Selline kooslus ei paku vaid hetkelist lõõgastust, vaid loob eeldused sügavamaks taastumiseks. Selliseks, mis toetab nii immuunsüsteemi, und kui ka vaimset tasakaalu.

Uni muutub sügavamaks ja taastavamaks

Loodus võimaldab palju paremat unekvaliteeti. Vähem müra ja valgusreostust, loomulikum päevavalguse rütm ja rahunenud närvisüsteem loovad head eeldused sügavamaks uneks.

Hea uni on taastumise alus. Ilma selleta võid küll hoolitsusi ja spaad nautida, kuid kvaliteetse uneta ei anna need parimat tulemust. Siin Alutaguse metsade vahel ei paku me vaid mugavat voodit, vaid aitame taastada ja toetada tervet Sinu keha ööpäevarütmi.

Loodus loob kontakti iseendaga 

Looduslik keskkond teeb midagi, mida linn ei suuda. Müra pole mitte vaid meie ümber vähem, vaid seda ka meie mõtetes. Kui väliseid stiimuleid on vähem, tekib ruum loovusele, mõtetele, tunnetele ja kohalolule. Just looduse rüpes märkavad paljud, kuidas esile kerkivad mõtted, mis argikiiruses on kas poolikuks jäänud või lihtsalt edasi lükkunud. Tekib selgus otsustes, mis varem tundusid segased ning kaob sisemine sund kogu aeg midagi teha, planeerida või lahendada.

See ei ole juhuslik. Loodus toetab introspektsiooni ja aeglast rütmi. Olla rohkem kontaktis iseendaga. Igapäevaelu tempo ja linnakeskkond jätavad sellele harva ruumi, kuid puhkus looduses loob selleks loomuliku ja pingevaba võimaluse.

Spaahotell looduses on päriselt taastumine, mitte pelgalt puhkus 

Kaunis männimetsas asuv hotell pakub sügavat väärtust. See on paik, kus keha saab võimaluse lõõgastuda enne esimest hoolitsust. Koht, kus meel puhkab pingutuseta ning kus uni on sügavalt taastav.

Järgmine kord puhkust planeerides tasub endalt küsida: kas äraolek aitab päriselt akusid laadida või vahetad lihtsalt asukohta?