Miks vaikne keskkond on sportlasele sama oluline kui liikumine
Sportlastele mõeldes kangastub mälupilti eelkõige aktiivne eluviis ja liikumine. Kilomeetrid, sammud, kiirus, intervallid, pulss. Kõik see on loomulik, sest sport ongi liikumine. Aga hea sooritus ei sõltu ainult sellest, kui rühikalt või kiirelt keha liigub. Sama oluline on oskus treeningutele mitte mõelda ja lihtsalt olla. Vaikne keskkond ei ole pelgalt luksuslik lisaboonus, vaid oluline osa taastumisest, keskendumisvõime paranemisest ja heast unest
Vaikus on oluline juba une tõttu. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab kvaliteetse ööune hoidmiseks hoida magamistoas müratase alla 30 dB(A). Mürataseme kontrolli all hoidmisel on lihtne põhjus – see on otseselt seotud nii unehäirete kui ka teiste terviseprobleemidega. Kui sportlane peaks öösel taastuma, aga keskkond hoiab närvisüsteemi pinges, muutub terve taastumisprotsess küllaltki pinnapealsemaks. Ei määra siin ka voodis piisavas arvus lebatud tunnid, sest kui uni on katkendlik või muus osas ebakvaliteetne, jääb treeningujärgne taastumine väheseks.
Ka sportlaste endi kogemus kinnitab seda. Ühes tippsportlaste uneuuringus mainisid umbes pooled osalejatest, et nende und segab eelkõige ümbritsev keskkond. Mõjutajateks on müra, temperatuur, valgus või isegi voodi/madratsi kvaliteet. See on päris kõnekas teadmine, sest siinkohal räägime inimestest, kelle päevad on sageli tugevalt struktureeritud ja rutiinsed. Kes teavad, mida teevad. Kui isegi nende unekvaliteeti segab tugevalt keskkond, siis võib vast ausalt öelda, et väärikas taastumine ei sünni ainult distsipliinist. Vaja on ka ruumi, mis seda igati toetaks.
Vaikus ei mõjuta vaid und, aga ka vaimset tervist. Sportlane ei väsi ju üksnes trennist. Rusuv on ka pidevas infoväljas viibimine, ekraanid, taustamüra, suhtus ehk kokkuvõtlikult öeldes see nähtamatu virvarr, mis päeva külge tahes tahtmata kleepub. Vaimse väsimuse kohta käivad uuringud toovad välja, et see kõik vähendab vastupidavust, tõstab suuremat pingutuse tunnet ning mõjutab isegi otsustamisvõimet. Keha võib ju tehniliselt valmis olla, aga pea kuigi selgelt ei tööta. Vaikne keskkond aitab seda koormust vähendada ning loob ajule välja lülitumiseks võimalused.
Seetõttu ei ole ka looduskeskkonna mõju mingisugune romantiline liialdus. Tähelepanutaastumise teooriat käsitlevad uuringud on näidanud, et looduslik keskkond aitab keskendumisvõimet taastada ja vaimset kurnatust vähendada. Kui metsa ei jõua, siis pole olukord kuigi lootusetu, sest isegi loodushelidel on võime stressi kiiremini maandada. Tervendav jalutuskäik Alutaguse männimetsas või Ida-Virumaa kaunites rabades ei ole sportlase jaoks nunnu lisand, vaid keskkond, mis närvisüsteemil päriselt rahuneda aitab.
See on ka põhjus, miks sport ja liikumine üksi kõike ei lahenda. Ideaalne treeningplaan võib ju olemas olla, kuid kui ülejäänud päev kulgeb müras ja kiirustamises, siis jääb taastumine poolikuks. Vaikne keskkond aitab kehal väljuda pidevast valmisolekust, toetab und ning vähendab vaimset ülekoormust. Mõnes mõttes teeb vaikus sportlase heaks sama, mida hea treeningki: aitab kehal ja vaimul järgmisele tasemele liikuda. Lihtsalt natuke teises mahlas.
Sportlane ei vaja ainult head rada, saali või jõusaali. Ta vajab ka kohti ja hetki, mis ei väsita. Keskkonda, kus ei ole kogu aeg taustaks linnamüra, telekas või kellegi teise tempo. Ja vahel ka loodust, mis ei küsi midagi, aga teeb juba ainuüksi olemas olles närvisüsteemile pai.
Just sellist vaikust ja taastavat keskkonda pakub ka Kurro loodusspaa. Alutaguse metsade ja Peipsi põhjakalda vahel asuv paik ei ole mõeldud järjekordseks spaapuhkuseks, vaid päriselt taastumiseks. Kui maailm ümberringi kisendab, siis siin avaneb ruum, kus vaim rahuneb, uni süveneb ja meel mürast puhkab. Männimetsa rahusse avanevad toad, läbimõeldud spaahoolitsused, saunad ja lõõgastusalad loovad keskkonna, kus taastumine ei jää pelgalt mõtteks, vaid muutub tajutavaks kogemuseks.